Kasulik info reisijale
Reisile mineja peaks enne väljasõitu sihtkoha osas võimalikult täpset informatsiooni omama. Kõige täpsem pidevalt uuendatud riikide info kohta on kirjas Välisministeeriumi kodulehel ja mobiilirakenduses Reisi Targalt.
Välisministeeriumi nõuannetest ja soovitustest tuleb kindlasti kinni pidada. Juhul, kui riigis on piirkondasid, kus viibimine ei ole turvaline ja mille osas Välisministeerium on väljastanud ohuhoiatuse, tuleb võimalusel vältida piirkonda reisimist.
Kui reisi ohupiirkonda ei ole võimalik ära jätta, tuleb järgida Väisministeeriumi soovitusi, sh vältida ohtlikke alasid, hoida eemale rahvakogunemistest ja rahvarohketest piirkondadest, võimalusel mitte kasutada ühistransporti ning kindlasti ei tohiks rahvakogunemisi pildistada ega filmida.
Kontrolli passi ja ID-kaardi kehtivust. Mõned riigid nõuavad, et pärast riigist väljumist peab pass kehtima veel 6 kuud, mõnes riigis on nõutud kehtivusperiood lühem. Täpsema info saad reisikonsultandilt või Välisministeeriumi kodulehelt http://reisitargalt.vm.ee/kontrolli-reisidokumente/
Tutvu viisatingimustega enne reisi vormistamist. Viisa vajalikkust saab kontrollida Välisministeeriumi kodulehelt kus uuendatakse infot jooksvalt.
Euroopa riikides reisides tasub kaasas kanda Euroopa ravikindlustuskaarti, mis katab vältimatu esmaabi. Euroopa ravikindlustuskaardi saab vormistada kodanikuportaalis eesti.ee. Tuleb arvestada, et see kehtib vaid riiklikes raviasutustes ja ka seal võivad mitmed tasud (visiiditasu, transport, haigla voodipäeva tasu jm) jääda inimese enda kanda. Mitmes Euroopa riigis domineeriva erameditsiini puhul ei pruugi ravikindlustuskaardist kasu olla, seega on eraldi reisikindlustuse ostmine väga soovitatav.
Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja, peab reisil kaasas olema lapsevanemate sihtkohariigi nõuetele vastavalt vormistatud nõusolek. Sama kehtib juhul, kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest või kui laps (alla 18-aastane) reisib täiesti üksi. See, kas piisab vanemate lihtkirjalikust nõusolekust või tuleb dokument vormistada notari juures, sõltub eelkõige külastatava ja ka reisimarsruudil läbitavate riikide nõuetest. Reisidokument on nõutav ka imikute puhul. Lapsega reisimise näidisvorm EV Välisministeeriumilt
Reisikindlustust vormistades tuleb sihtkohast ja reisi pikkusest sõltuvalt arvestada mitmete komponentidega. Sagedastel reisijatel on mõttekas vormistada aastane korduvreisikindlustus, mille puhul tuleb kontrollida piisavate kaitsete olemasolu. Küsige soovitusi konkreetse sihtkoha ja reisi jaoks oma reisikonsultandi käest.
Kindlasti oleks soovitatav vormistada meditsiiniabikindlustus. Ainult meditsiiniabi kindlustuse hinnad ei ole kuigi kallid ja välismaal haigestumise või õnnetusjuhtumisse sattumise riski on kindlasti mõistlik maandada.
Täiendavalt on kindlasti oluline reisitõrkekindlustus. Reisitõrkekindlustus katab kahju, kui ennast või lähedast tabanud haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu tuleb reis ära jätta. Samuti käivad reisitõrke alla olukorrad, kus regulaartranspordi hilinemise või graafikumuutuste tõttu tuleb teha reisi jätkamiseks täiendavaid kulutusi (nt uued piletid, majutus). Reisitõrke suurust valides tuleb arvestada, et vahetult enne reisi ostetud uued piletid võivad olla kallimad varem broneeritud piletitest.
Kaaluda tasub ka pagasi kindlustustamist. Pagasikindlustus kehtib kogu reisi vältel ehk ka väljaspool lennufirma vastutusalasid, sh hotellis, ühistranspordis jm. Ärireisijatel on enamasti kaasas sülearvuti, pagasikindlustuse summat valides peaks arvestama ka tehnika maksumusega.
Lääne-Euroopa lennufirmadega reisides võiks lisaks kaaluda ka streikide ja pankrottide vastase lisakindlustuse vormistamist, kuna Euroopas on lendude ärajäämine streikidest tulenavalt üsna tavapärane.
Kui reisija kasutab panga pakutavat reisikindlustust, siis tuleb välja selgitada, kas pakutavad kindlustuskaitsed on piisavad ning millised on kindlustuse kehtimiseks vajalikud tingimused. Näiteks võidakse nõuda reisikulude osalist tasumist krediit- või deebetkaardiga, millega kindlustusepakkumine seotud on. Samuti tuleb jälgida kindlustuslepingus välja toodud tingimusi, näiteks seda, kui pikka aega nõutakse lendude vahele jätmiseks kahe eraldi pileti puhul. Standardina peaks vastav aeg Euroopas olema vähemalt 2 tundi, aga mõni kindlustus võib nõuda ka nelja tundi. Kui sobivad lennud on graafikus näiteks 3,5-tunnise vahega, võib see erisus muutuda ülimalt oluliseks.
Kui reisil kasutatakse rendiautot, tuleks autorendiga koos vormistada liiklus- ning kohalik Kasko-kindlustus
Auto rentimiseks peab olema kehtiv vastava kategooria juhiluba. Kui on plaan rentida autot Aasias või Ameerikas, tuleks teha igal juhul ka rahvusvaheline juhiluba. Rahvusvaheline juhiluba kehtib ainult koos Eesti siseriikliku juhiloaga. Loe lähemalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve ameti leheküljelt, mida tuleks autot rentides silmas pidada.
Kasulikud lingid:
https://sisu.ut.ee/reisitargalt/avaleht-13
https://reisitargalt.vm.ee/